Teistsugune detsember.


Mul on nii ütlemata hea meel, et novembrikuu on läbi ja jõulukuu on alanud!💕Eelmine kuu oli väga omapärane, sest elu jagas kaks väga korralikku hoiatust, millest võis lõpuks välja lugeda, et kolmas kord nii hästi enam ei lähe! Nimelt kahel korral oli mul ülekäigurajal eluohtlik seis autoga, mis ei peatunud... juht näppis telefoni ning mina lugesin sekundeid kokkupõrkeni. Esimene kord, mis leidis aset Soomes oli kordades leebem, kui olukord, mis tekkis Eestist tagasi tulles sadamas. Soomes olles suutis autojuht LÕPUKS oma nutiseadmest väljuda ning pidurdada sekundeid enne kokkupõrget, Eestis aga nii hästi ei läinud... Kõndisime siis abikaasaga A terminali ja nagu te teate, siis on seal tarvis enne hoonesse sisenemist ületada selleks mõeldud ülekäigurada. Jälgides nii paremat kui ka vasakut poolt leidsime, et tee on turvaline ning sammusime reipalt edasi...mina ees ja abikaasa minu taga. Kui ühel hetkel (see oli sekundite küsimus) märkasin, et takso liigub minu suunas ja juht on nutiseadmes (ilmselt siis järgmist sihtkohta kinnitamas)... panin automaatselt oma Samsonite kohvri jalgade ette kaitseks ja astusin sammu tagasi, kui käis pauk ning mu kohver lihtsalt lendas minema. Jõudsin ainult kiljatada ja juba järgmisel hetkel jooksin värisedes kohvrit otsima. Ma olin shokis, väga shokis ning ei suutnud ühtegi sõna lausuda. Püüdsin end hingamisega rahustada, kui kuulen abikaasat küsimas "Jane, kas Sinuga on kõik korras?" Ma ei suutnud vastata... ma ei suutnud isegi midagi sellele taksojuhile öelda, sest kogesin TAAS seda tunnet, mida olin nädal tagasi kogenud Soomes... hirmu, et ma jään siin ja praegu auto alla ja kõik sellepärast, et inimene roolis on otsustanud nutiseadet pidada tähtsamaks reaalsest inimesest tänaval - minust. Ja olgu siinkohal kohe mainitud, et ma ei kanna kõrvas mingeid nõmedaid helitõkkeid, et end "maailmast välja lülitada." Ma olen kohal, ettevaatlik ning helkuritega kaetud kui kõige vingem jõulupuu, AGA see kõik ei aita, kui minu vastas on autojuht, kes tegeleb roolis saja asjaga korraga ning mina olen viimane, keda on tarvis märgata... Ma mõistan, et novembrikuu ja üleüldse pime aeg tekitab stressi, aga ühistranspordi kasutamine ei ole häbiasi, kui mõttetegevus ja nutiseadmed segavad juhtimist. Ma lihtsalt käsi südamel palun, et olge ettevaatlikud, nii autojuhid kui ka jalakäijad! Seda muideks lausus ka abikaasa taksojuhile, kes mulle otseses mõttes otsa sõitis... Elu päriselt ka on hoidnud mind terve novembrikuu, kuid ma tean, et kolmandal korral on asjalood juba teised... Need on märgid, mida nii lihtsalt eirata ei tasu. Peale kõiki neid juhtumeid ostsin ma veelgi enam helkureid ja ületan AINULT reguleeritud ülekäiguradu. Ootan, vaatan ning alles siis ületan teed. Kõik selleks, et ma enam kunagi ei peaks kogema seda tunnet, mida olen nüüdseks kahel korral tundnud.

Seega, on mul nii ütlemata hea meel, et novembrikuu on läbi ja ma olen terve! Nii terve, et otsustasin detsembrikuud alustada täiesti teistmoodi võrreldes eelmiste aastatega😅 Meisterdades ise jõulukalendri ja sinna juurde suhkruvabad trühvlid. Iga päev on kalendris meid ees ootamas üks teadlik tegevus, mis tuleb antud päeval läbi viia. Väikesed meeldetuletused, mis kipuvad igapäeva melus ununema. Boonusena on veel siis valikus ka mitmekülgne trühvlite valik, mis ühise ettevõtmise tulemusena koos abikaasaga meisterdasime😍 Whuup-whuup!


Magustajaks on datlid😍

Veelgi enam, andsin oma ülemusele märku, et soovin üsna pea uutele radadale pöörduda ning senise kohaga hüvasti jätta, mille peale pakkus ta mulle ametikõrgendust😅 Pakkumine oli iseenesest ahvatlev, aga siiski lükkasin selle viisakalt tagasi, sest ma tunnen, et minu aeg antud kohas hakkab lihtsalt täis saama ning uued ja põnevamad uksed on tarvis avada💖 Ühesõnaga ees on ootamas mitmeid muudatusi, suuremaid kui ka pisemaid. Võtan kõik avasüli ja tänulikkusega vastu ning vaatame, mis elul pakkuda on!

Enne kui taas lõpetan on mul ka väikene abipalve... lõpetasin paar päeva tagasi lepingu janepeets.com domeeni haldajaga ja endamisi mõtlen, et võiks üldse täitsa uue nime panna ja ehk ka blogiga kolida? Nimi "Peets" on ju tegelikult ärasaadetud ning aeg on ka minu armsas virtuaalses pesas suurpuhastus teha. Seega armsad lugejad, kui teil on ettepanekuid uue nime suhtes, siis hea meelega loeksin neid! Please, help me out!💖

Lõpetuseks lisan Teile mõned fotod asukohtadest, kus oleme käinud vaatamas potensiaalset uut elamist. Uut kodu pole me veel kahjuks leidnud, aga see-eest oleme tutvunud uute ja looduskaunite kohtadega Helsingi kandis. Ka see on juba suur võit!😍 Hoidke endid ja juba varsti jälle! 


See on lihtsalt nunnu, sest no nii armsad lume mütsakad ju!



Comments